Valuutaturul uus antikangelane

Maailma nõrgimaks valuutaks on sel aastal kukkunud Valgevene rubla, mis on dollari vastu langenud 28 protsenti ja euro vastu 17 protsenti. Ukraina grivna langus ei jää sellest kaugele maha, kuid üllatuslikult ei leia maailma halvimate valuutade hulgast enam Vene rubla, mis on hakanud tõusma koos Vene börsidega.

Valgevene rubla hakkas aasta alguses kukkuma koos Vene rublaga, millele naftahinna järsk langus on toonud suurima kriisi pärast 1998. aastat. Valgevenel on tihedad majandussidemed Venemaaga, kuna sinna eksporditakse väetiseid, tekstiili, traktoreid ja mootorrattaid.

Venemaa on naftahinna kukkumise tõttu majanduslanguses ning see kajastub ka Valgevene rubla kursis. Eile sai 1 dollari eest 15 095 rubla. Aastaga on dollar tõusnud Valgevene rubla vastu 55 protsenti. Valgevene keskpank on teatanud, et langetab lõivu, mis kehtestatakse välisvaluuta ostmisele, kuna sellega loodab tasakaalustada olukorda enda finantssektoris.

Dollari tugevnemine ei ole üllatav, kuid nii kiiret ja suurt tugevnemist ei osanud küll keegi ette näha. Mis on sellise peadpööritava tugevnemise põhjustanud?

• USA majandus kasvab ning viimastel kuudel on USA majanduse väljavaated veelgi paranenud. Samal ajal Euroopa majandus ei kasva või on kohati isegi kerges languses.

• Endiselt pole suudetud leida püsivat lahendust Kreeka probleemile ning Kreeka pole ainuke, kelle ebastabiilsus omab negatiivset mõju tervele Eurotsoonile.

• USA paranev majanduskeskkond on tekitanud ootusi, et peatselt tuleb Föderaalreservil hakata intresse tõstma. Isegi kui intresside tõus lükkuks kaugemasse tulevikku, siis ka praegu on dollari ja dollaripõhiste finantsvarade tootlused märgatavalt kõrgemad kui näiteks Euroopas või Jaapanis. Ilmselt peamine põhjus dollari tugevnemise taga ongi investorite rahavood, mis otsides kõrgemat tootlust, liiguvad muudest valuutadest dollarisse.

• Ei tasu unustada, et nii Euroopa kui ka Jaapani keskpank on käivitanud suuremahulised majanduse stimuleerimise programmid ja kui seeläbi tekkiv lisalikviidsus koduturult piisavat tootlust ei leia, siis minnakse seda mujale otsima (muuhulgas ka dollaripõhistesse varadesse). Üldse on käesoleval aastal 23 keskpanka intresse langetanud (mõned isegi mitu korda) ehk ka paljud traditsiooniliselt kõrgete tootlustega valuutad pole enam sama atraktiivsed kui varasemalt.

• Dollar on traditsiooniliselt olnud „turvasadam“ poliitiliselt ebastabiilsetel ning ärevatel perioodidel ning ehk kaudselt on ka see üks dollari tugevnemise põhjuseid.

Dollari tugevnemine ilmselt jätkub, kuid arvestades senist kiirust, siis ehk veidi mõõdukamas tempos. Swedbanki selle aasta prognoos oli 1.05 kuid vaadates esimese kvartali liikumisi, siis tuleb dollari hinnasihti ilmselt veidi tõsta. Kui otsida riskitegureid, mis võiks tugevnemise pöörata langusesse, siis üheks selliseks võib olla dollari intresside tõus. Kui see peaks tulema oodatust kiirem ja suurema ulatusega, siis võib see sundida investoreid võlakirjapositsioone sulgema (intresside tõus tähendab võlakirja hindade langust). USA võlakirjade turg on aga maailma suurim ning negatiivsed ilmingud seal omaksid mõju ka dollarile. Pikemas plaanis peaks dollari ja euro suhe uuesti hakkama tasakaalustuma läbi väliskaubanduslike rahavoogude. Tähendab ju tugev dollar, et USA eksporttooted muutuvad üha kallimaks samal ajal kui Euroopa omad vastavalt odavnevad.